Töötasu hüvitist makstakse töölepinguga töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud.
Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:
- tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
- tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda ja sellest on kirjalikult töötajat teavitatud (Töölepingu seadus (TLS) § 35 Töötasu maksmine töö mitteandmisel või § 37 Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral);
- tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani (TLS § 37) kirjalikult teavitades.
Töötajate töötasu ei saa vähendada tagasiulatuvalt või päevapealt. Kui teil on vaja töötajate töötasu vähendada, siis peate sellest otsusest töötajaid 14 päeva ette teavitama enne kui vähendatud töötasu kehtima hakkab.
Töötasu vähendamine tähendab seda, et väheneb ka töötaja töökoormus.
Sundpuhkus kehtiv õigus ei tunne. Tasustamata puhkus on lubatud, aga ainult tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppega. Tööandja ei saa ühepoolselt otsustada, et töötajad on palgata puhkusel.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest. Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on brutotasuna 1000 eurot/kuus. Tööandja peab lisaks maksma töötajale brutotöötasu vähemalt 150 eurot/kuus. Hüvitis arvutatakse töötuskindlustuse seaduse koondamishüvitise põhimõtete järgi. See tähendab, et keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Kui töötajale on makstud palka lühemal perioodil kui 12 kuud, võetakse aluseks tegelikult makstud tasud, mis jagatakse töötatud kuude arvu ja 30 korrutisega. Töötukassa ei hüvita töötajale rohkem, kui tema keskmine töötasu, kuid vähemalt nii palju, et töötaja saaks koos tööandja töötasu ja Töötukassa hüvitisega kokku miinimumtasu (584 €) suuruse tasu, v.a juhtudel, kui inimene töötas osaajaga, sellisel juhul makstakse eelmise palga ulatuses.
Töötukassa peab tulumaksu kinni kogu summalt ja ei arva maha maksuvaba tulu osa. Selle saab järgmise aasta tuludeklaratsiooniga tagasi arvestada.
Hüvitisele on õigus ka töövõimetuslehel viibivatel töötajatel, kelle kalendrikuus väljamakstud brutotöötasu oli vähemalt 150 €.
Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul (märts – mai 2020).
Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult (min 150 €) sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.
Hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötajatele. Tööandja esitab töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi avalduse pärast seda, kui on töötasu töötajatele välja maksnud. Kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu samal kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse või sellele järgneval kuul, peab ta hüvitise töötukassale tagasi maksma. Ka omal soovil lahkunud töötajale ei saa hüvitist taotleda, kui tööleping on lõpetatud ja töötaja on töölt lahkunud, siis ei saa talle töötasu hüvitist taotleda.
Hüvitise avalduste esitamine avaneb e-töötukassas aprillis. Tööandja peab esitama Töötukassale tõendi käibe muutuse, töötajale esitatud teated ning põhjenduse töötasu või/ja töömahu languse kohta. Tööandja peab esitama ka andmed (isikuandmed ja pangakonto number) iga töötaja kohta, kelle eest hüvitist taotletakse.
Töötukassa menetleb taotluseid võimalikult kiiresti, makstes üldjuhul nõuetekohase taotluse alusel hüvitise välja 5 tööpäeva jooksul.
Meetme maksumuseks on planeeritud 250 miljonit eurot ja lõpeb 30.06.2020. Tööturuteenust on võimalik taotleda kuni käesoleva aasta juunikuu lõpuni.
Kokkuvõtte koostatud 24.märtsil 2020
