Raamatupidaja peab tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas olema proaktiivne, kohanemisvõimeline, valmis kogu aeg õppima, kaasa mõtlema ja lahendusi pakkuma. Ainult selline raamatupidaja aitab ettevõtjal äri teha.
Raamatupidamisbüroode roll on viimastel aastatel väga palju muutunud. Kui varasemalt võtsid büroost teenust pigem väiksemad firmad ja suuremad ettevõtted palkasid endale oma raamatupidajad, siis nüüdseks on olukord muutunud. Paljudele ettevõtjatele on selgeks saanud, et hea koostöö raamatupidamisbürooga võib kujuneda oluliselt tulemuslikumaks kui „omada“ töölepinguga raamatupidajat. Ka ei mängi ettevõtte suurus enam erilist rolli raamatupidamisteenuse sisse ostmisel. Pigem on raamatupidamisbüroos töötavad raamatupidajad pidanud kohanema ja tõestama, et nad ei ole ainult mikroettevõtete raamatupidajad, vaid ka väga head finantspartnerid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Rollimuutus on jaganud raamatupidamisbürood erinevatesse kategooriatesse. Paari töötajaga bürood ei suuda paraku pakkuda kvaliteedi osas võrdväärset konkurentsi suurematele büroodele. Tillukese büroo ajaline, rahaline ja ka ajumahu kompetents on lihtsalt kordi väiksem.
Suurema büroo oluline eelis on näiteks selles, et ollakse kogu aeg olulistes teemades sees – info seadusemuudatustest, turu ja klientide olukorrast, seadusetegijate ja kontrollijate huviorbiitidest jms jõuab büroosse orgaaniliselt. Lisaks peab töötajatel olema pidevalt aega ja ka motivatsiooni enda täiendamiseks ning muidugi aega klientide ja koostööpartneritega suhtlemiseks. Arvan, et siinkohal on eelis büroodel, kes pole liialt väikesed ega ka väga suured.
Omast kogemusest ütlen, et 7-10 töötajaga raamatupidamisbüroo võimaldab paindlikku lähenemist ka suurtele klientidele, arvestades kliendi vajadusi ja võimalusi. Samuti on ülioluline büroosisene hea ja konstruktiivne tiimitöö, kus kõik suudavad objektiivselt hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning teavad teiste töötajate tugevusi, et töö sujuks ladusalt.
Rollimuutus on viinud selleni, et me eelistamegi pakkuda peamiselt pearaamatupidaja teenust – see on meie kompetents, mille eest saab küsida õiglast hinda. Arvete sisestamine on assistendi rida ja teda aitab ka arvete digitaliseerimise võimekus, mis meil on olemas. Raamatupidamisprogrammidesse majandustehingute sisestamise aeg on vähenenud kordades ning raamatupidamisassistentide vajadus on seega oluliselt vähenenud. On palju efektiivsem, kui pearaamatupidaja assistendiks on hoopis kliendi töötaja (n-ö kohapealne inimene), kes kogub kokku ja sisestab majandustehingute info programmi. Meie roll on seda infot kasutada vajalike aruannete koostamiseks. Sellised muudatused on võimaldanud meil luua professionaalse meeskonna, kellele saab maksta konkurentsivõimelist palka. Raamatupidajate palka saab tõsta, kui tõuseb nende võimekus, efektiivsus ja vastutus.
Digipädevuseta raamatupidaja on ettevõtte pidur. Ettevõtjad on kutsunud meid appi oma firmadesse, et aitaksime nende raamatupidajatel kasutusele võtta e-arveid, pankade otseteid ja programmide vahelisi liidestusi.
Karm reaalsus on see, et kui luua sellised võimalused raamatupidajale, kes pole siiani sellega ise hakkama saanud, siis e-arvete vastuvõtu võimekuse loomine teda ei aita, vaja on suuremat raamatupidamisalase paradigma muutust. Seda seepärast, et e-arve on raamatupidamises ainult üks väike veepealne osa suurest tegelikkuse jäämäest.
Digilahendused raamatupidamises ei ole täna enam mingi imeasi ega tulevikumuusika, vaid elementaarne ja igapäevane reaalsus. Nende võimaluste kasutamine ei nõua ka mingit erilist IT-tehnilist taipu. On olemas üksikasjalikke juhendeid, samuti on programmide klienditoed väga koostööaltid, mistõttu iga mõtlev raamatupidaja saab e-arvete aktiveerimise, panga otseühenduste jms tööle panekuga kindlasti hakkama. Raamatupidaja peab tänapäeva ülimuutuvas maailmas olema proaktiivne, kohanemisvõimeline, valmis kogu aeg õppima, kaasa mõtlema ja lahendusi pakkuma. Ainult selline raamatupidaja aitab ettevõtjal äri teha.
Vajadust kaasamõtleva raamatupidaja järele on süvendanud ka viimaste aastate kriisid. Koroonakriis oli korralik raputus igas mõttes, kõigil oli võimalik distantsilt ja teise nurga alt vaadata igapäevastele olukordadele. Koroonakriisis andis raamatupidamisbüroodele võimaluse näidata oma tugevusi ja anda kindlustunnet, et büroo on kliendi selja taga ka rasketel aegadel ja äri ei tehta firmade, vaid ikka inimeste vahel. Raskused lähendavad ja kui nendest on koos edukalt läbi mindud nii, et büroo sai näidata oma usaldusväärsust ja võimekust, siis sellistel büroodel klientide puudust ei ole. Kõikvõimalikud toetuste saamise taotlused, töötajate lepingute muudatused, töötajatele mõeldud hüvitised, klientide varustamine olemasoleva infoga jms andis hea võimaluse klienti aidata ja tema jaoks olemas olla ka koroonakriisis.
Majandus liigub lainetena, enne koroonat läkski paljudel väga hästi, äri õitses. Meie klientidest lõpetas oma tegevuse koroonakriisi ajal vaid üks ettevõte, kes oli juba enne koroonat üsna kehvas seisus. Kõik ülejäänud on aga vaatamata raskustele ellu jäänud. Väga suureks abiks olid riigi poolt antud toetused, aga on leitud ka uusi müügivõimalusi, täiendatud tooteid ja teenuseid. Täna oskaksid meie kliendid kindlasti veelgi paremini kriisiga hakkama saada kui varem. Iseasi, kas ja kuidas üldse saab kriisiks valmistuda ja ette ennustada, milline kriis on ees ootamas. Meie kliendid on ettevõtjad, kes suudavad raskustele vastu panna ja tihti pöörata ka raskused enda võimalusteks.
Usun, et me näeme üsna varsti aegu, kus pea igal inimesel on oma osaühing, sest meil kõigil on aeg- ajalt vajadus arveid esitada. Ühiskond liigub selles suunas, et ainult palgatöötajana omi asju ajada ei ole mugav ja mõistlik. Üks on selge, vajadus raamatupidamisbüroode järele ei kao kuhugi.
Mul on väga hea meel, et häälekalt on võetud teemaks raamatupidamisteenuse kvaliteedi ebaühtlus. Tõsi on, et riigi hoovad raamatupidamise kvaliteedi kontrolli üle on täna peaaegu olematud. Klient, kelle ainuke raamatupidamise vajadus on õigeaegselt esitatud deklaratsioonid, ei oska ise üldjuhul hinnata, kas raamatupidaja töö on korrektne ja kvaliteetne.
Samuti ei oska mina raamatupidamise eksperdina väga täpselt hinnata, kas meie IT-mees või turundusspetsialist teeb korralikku tööd.
Vana tõde, et odava raha eest korralikku asja ei saa, jõuab ka raamatupidamisteenust otsiva kliendini aina enam. Raamatupidajatena peame olema ise enesekindlad ja julged ise küsima oma teenusele õiglast hinda. Eesti on väike ja teenuse kvaliteedis ei saa teha allahindlust, see peab olema alati hea! Üks suur viga võib saada büroole saatuslikuks, samas hea ja kvaliteetne töö toob uusi kliente juurde.
