fbpx

Vanemahüvitise muudatused

Vanemahüvitisega seoses on juba jõustunud ja varsti jõustumas mitmeid muudatusi:

• Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist. 2018. a on vanemahüvitise ülempiiriks 3089,55 eurot. Seega on võmalik 2018. aastal hinnanguliselt töötasuna juurde teenida 1544 eurot kalendrikuus, ilma et hüvitist vähendataks. Juhul kui töötasuna teenitakse rohkem kui pool vanemahüvitise ülemmäärast, hakatakse proportsionaalselt vanemahüvitist vähendama, kuid vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot (jõustumistähtaeg 01.03.2018);

• Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.03.2018);

• Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (jõustumistähtaeg 01.09.2019);

• Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustumistähtaeg 01.09.2019);

• Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi (jõustumistähtaeg 01.07.2020);

• Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.07.2020);

Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi I etapi muudatustega. Järgmises etapis on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.