Palgakulu maksud on tööandja jaoks arvestatav kulu, seetõttu on eriti oluline olla teadlik ja pöörata tähelepanu nende vähendamise seaduslikele võimalustele. Eesti Töötukassa tasub ja arvestab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis 2021.aastal on 584 eurot ehk sotsiaalmaksukulu tööandja jaoks 192,72 eurot kuus. Maksusoodustuse saamine sõltub ainult tööandja teadlikkusest küsida. Ja kuna pikendatud põhipuhkuse andmise kohustuse kohta ei saa ka mujalt infot, kui töötajalt endalt, siis ongi mõistlik selle kohta küsida juba tööle vormistamisel. Praktikas tuleb ikka aeg-ajalt ette, et raamatupidaja/palgaarvestaja on sellest soodustusest teadlik, aga info ei liigu ahelas töötaja-värbaja-palgaarvestaja.

01.07.2016 jõustus Rahandusministeeriumi 31.detsembri 2003.aasta määruse redaktsioon, mis kehtestas riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise uue korra. Selle kohaselt arvestab ja maksab Eesti Töötukassa vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis 2021.aastal on 584 eurot ehk sotsiaalmaksukulu tööandja jaoks 192,72 eurot kuus. Soodustuse rakendumiseks on vajalik tööandja esitatud ühekordne taotlus Töötukassas, mille
esitamisel on tingimuseks, et:
 isikul on tuvastatud vähemalt 40-protsendiline püsiv töövõimetus (SMS §13 lg 15);
 töötajaga on sõlmitud tööleping (töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juhatuse liikme tasu saava isiku eest riik sots.maksu ei maksa);
 töötaja on tööandjale tõendanud vähenenud töövõimet (esitab Töötukassa otsuse osalise või puuduva töövõime kohta või Sotsiaalkindlustusameti väljastatud pensionitunnistuse vastava märkega);
 töötaja on esitanud maksuvaba tulu arvestamise avalduse või mitme tööandja puhul
kirjaliku avalduse, et just see tööandja saab kasutada Töötukassa makstavat
sotsiaalmaksu soodustust.
(allikas: Eesti Töötukassa https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/sotsiaalmaksu-huvitamine-vahenenud-toovoimega-inimese-eest)

FMJ raamatupidamisteenused pearaamatupidaja Tiina Timmotalo sõnab „Praktikas tuleb ikka aeg-ajalt ette, et raamatupidaja/palgaarvestaja on sellest soodustusest teadlik, aga info ei liigu ahelas töötaja-värbaja-palgaarvestaja. Sest töötaja ei pea vajalikuks öelda, värbaja ei tea
küsida või töötaja ütleb, aga info vastuvõtja ei oska seda vajalikuks pidada ja jääb edastamata.“ „Taotlust ei saa aga esitada tagasiulatuvalt, seetõttu on oluline info saada uuelt töötajalt kohe kätte ja lisada näiteks uue töötaja ankeeti (lisaks töölepingu jaoks vajalikele andmetele) ka küsimus vähenenud töövõime kohta. Keerulisem on vajalikku infot saada siis, kui töötajale määratakse vähenenud töövõime töölepingu kehtimise ajal, enamasti tulebki see
alles siis välja, kui töötaja küsib pikendatud põhipuhkust, milleks tal on seadusest tulenev õigus“ möönab Timmotalo. Olgu märgitud, et Töötukassas sotsiaalmaksu soodustuse saamiseks esitatud taotlus ja pikendatud puhkuse võimaldamine ei ole omavahel seotud, esimene on tööandja võimalus, teine kohustus. Seega sõltub maksusoodustuse saamine ainult tööandja teadlikkusest küsida. Ja kuna pikendatud põhipuhkuse andmise kohustuse kohta ei saa ka mujalt infot, kui töötajalt endalt, siis ongi mõistlik selle kohta küsida juba tööle vormistamisel, sedasi saab kohe arvestada lisapäevadega puhkuse planeerimisel ja kasutada ka sotsiaalmaksu soodustuse võimalust.
Teatavasti on veel erandjuhud, kui tööandja ei pea minimaalse sotsiaalmaksu kohustust
täitma:
1. töötaja saab riiklikku pensioni;
2. töötaja kasvatab alla kolmeaastast last, või kolme või enamat alla 19-aastast last;
3. töötaja on õpilane või üliõpilane;
4. töötaja on olnud enne tööle asumist aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötuna arvel;
5. töötaja on tööl lühendatud tööajaga (7- kuni 17-aastased töötajad ja haridustöötajad);
6. töötaja on terve kuu töölt ära järgmistel juhtudel:
 ta kasutab puhkust (sh rasedus- ja sünnituspuhkus), välja arvatud tasustamata
puhkust poolte kokkuleppel;
 ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses;
 ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
 ta osaleb streigis;
 ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel.
(allikas: Maksu- ja Tolliamet https://www.emta.ee/et/tulud-kulud-kaive-kasum/sotsiaalmaks/juhendid/erandjuhud-millal-tooandja-ei-pea-taitma minimaalse)
Kuna just algas kool, siis võiks Timmotalo sõnul enim tähelepanu pöörata punktile 3. Kui töötaja soovib vähendada koormust, võib põhjuseks olla tema õppima asumine, koormuse vähendamine võib tähendada aga seda, et töötasu jääb alla sotsiaalmaksu kuumäära (2021. aastal 584 eurot). Sel juhul saab tööandja kasutada erandjuhuna sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse mittetäitmist ja arvestada maksu brutosummalt (Sotsiaalmaksuseadus §2 lg 4 p 4 ja
Ravikindlustuse seadus §5 lg 4 p 5). Palgakulu maksud on tööandja jaoks arvestatav kulu, seetõttu on eriti oluline olla teadlik ja pöörata tähelepanu nende vähendamise seaduslikele võimalustele.

Tiina Timmotalo
FMJ raamatupidamiseteenud
Pearaamatupidaja

Sarnased postitused